Elamud Vapramäe tänaval
Suurema osa tänava hoonestusest moodustavad mälestistega samas võtmes projekteeritud juugendlik-historitsistlikud elamud. Vapramäe 8 on 1937.a ehitatud funktsionalismist lähtuv elamu, millel uued ühekordsete raamidega puitaknad. Tänaval on ka üksikud 1950.-1960.aastatel ehitatud elamud.
Vapramäe tänaval asub endine Kirjanike Liidu puhkekodu (Vapramäe 9/13) . Juugendliku puitvilla rajas omaaegsesse populaarsesse suvituspiirkonda tartlasest pankur Oskar Allik kahekümnendate lõpul või kolmekümnendate aastate algul. Peahoone kõrvale kerkis peagi ka teenijatemaja, saun, kuur ja maakelder. Nendest ehitistest ning kõrghaljastatud krundipinnast moodustus Peedu suurim ja terviklikum suvituskompleks.
Nõukogude perioodil küüditati O. Allik Siberisse ja hooned sundvõõrandati. 1950. aastatel kolisid kunagisse suvituskompleksi kirjanikud – sellest sai kirjanike puhkekodu Lõuna-Eestis, kus paljud tuntud kirjanikud elasid ja suvitasid. Aasta läbi peatus Peedul arvukalt tuntud kultuuriinimesi. Näiteks Kersti Merilaas, August Sang, Paul Rummo, Paul Viiding, Astrid Reinla jt. Seda külastasid sageli Juhan Smuul, Hando Runnel, Debora Varandi, Jaan Kross jpt. Hoonetes on kirjutatud Eesti
Vabariigi taasiseseisvumisega tagastati kompleks O. Alliku ainsale pojale Friedrich Fred Raimond Allikule, kes pärandas kogu tagastatud vara Tartu Ülikoolile.
(Tekst: Elva Teejuht, 2015)
Galerii
Verevi motell
Waide motell
Tartumaa Tervisespordikeskus
Teekalda Puhkemaja
Elva Maastikukaitseala: Vapramäe matkarajad
Waksal Ekspress
Ego kohvik
Elva Spordipark
Annikoru discgolfi park
RoomEscape Elva
Elva Seikluspark
Tartumaa Tervisespordikeskus
Elva Maastikukaitseala: Vitipalu matkarajad
Vapramäe Loodusmaja
Peedu kergliiklustee
Arbi järve loodusrada
Väike Väerada
Vellavere matkarajad
Elva vaksalihoone
Peedu-Nuti vesiveski kompleks
Peedu kerikmägi
Elamud Vapramäe tänaval
Peedu kooli-ja kogukonnamaja
Elva lasteaed Õnneseen Peedu maja
Endine Tartumaa Muuseumi hoone
Nii nagu mitmetel teistel kaunitel puithoonetel Elvas ei ole ka sellel majal säilinud originaalkuju. On teada, et selle ehitas perekond Sturm vahetult pärast raudteejaama valmimist. 1930.aastatel asus siin Elva ainuke 1.järgu juuksetööstuse äri, mida pidas A. Puudersell.
Elva Vabatahtlik Tuletõrjeseltsi maja
End. Metsamajandi kontor
Elva Muusikakool
Tartu maantee: postitee, keisritee
Verevi järv
Professorite linnaosa
Tähelepanu väärt männid
Sümboolsete puude olemasolu on üsna märkimisväärne Elvas. Olgu selleks siis linna vapile aluse andnud Arbi mänd, Mesikäpa mänd, Kullese männid, mis kõik kaitstavad loodusobjektid. Staadioni vahetus läheduses on põlispuuna kaitstav Peetri mänd. Peale selle on siia istutatud puud veel Richard Antonile, Erika Salumäele ja Rudolf Tammele.
Elva vennaskalmistu
Hugo Raudsepa mälestusmärk
Kuidas on Raudsepaga seotud Pudrumäe kuningas ja Milli Mallikas?
Suvituslinna puitelamud
Johannes Voldemar Veski end. elamu
Eduard Oja end. elamu
Elva Kultuuriskeskus
Elva vallavalitsuse hoone
1938. aastal otsustas president Konstantin Päts lihtsustada Eesti haldusjaotust ja kaotada alevid, nimetades need linnadeks. Otsus sobitus hästi ka riigi 20. juubeli tähistamisega. Ühtekokku muudeti sel aastal linnaks 14 asulat. Teiste hulgas sai linna õigused ka Elva, tähistavaks daatumiks 1.mai 1938.