Elva vaksali kompleks 1900 – 1903.a
Jaamahooned jaotati erinevatesse klassidesse ning Elvasse ehitati VI klassi tüüpi jaamahoone. Tegemist oli 19. sajandile iseloomulik puidust jaamahoonega, mis säilinud tänaseni ning on ehitismälestisena muinsuskaitse all. Säilinud on iseloomulik välisilme, algupärased ehituskonstruktsioonid, fassaadidetailid ja interjööriosad. Arenevale asulale jäi peahoone aga väikeseks ja tehti juurdeehitused - kõigepealt ehitati Valgapoolsesse otsa puhveti osa ja hiljem, sajandivahetusel, Tartupoolsesse otsa teenistusruumid ja arestikamber. Juurdeehitiste juures peeti kinni hoone esialgsetest kujunduspõhimõtetest.
Ootesaali lagi annab tunnistust, et ootesaali praegune suurus on saavutatud omal ajal kahe kõrvutiasetseva ruumi ühendamisel, kuna üks laeosa on kõrgem kui teine. Vaheseina kunagist asukohta tähistab tala, mis toetub kolmele nikerdatud kaldtugedega postile. Originaaldetailidest on säilitatud veel põrandaplaadid, mis katavad praegu infopunkti põrandat ning kassaluuk. Teiste ruumide interjöör on vähenõudlikum ja enamasti sekundaarselt viimistletud. Ruumiplaneeringut on algsega võrreldes märgatavalt muudetud – ehitatud kinni avasid, lisatud ja eemaldatud vaheseinu.
2006.aastal alustati hoone põhjaliku renoveerimisega ning 2008.aastal avas siin uksed piirkonna külastuskeskus – Elva Matkakeskus. Endiselt on säilinud ootesaal, kuid peale selle saab külastada püsinäitust, saada turismiinfot ja muid teenuseid.
Lisaks peahoonele kuulub
kompleksi veel kõrvalhoone ning tööliste elamu.
Elva raudteejaama tööliste hoone 1900-1903.a.
Pargi 4
Tegemist on raudteearhitektuuri näitega, mis kuulub Elva raudteejaama kompleksi. Iseloomulikeks tunnusteks on elamu autentsena säilinud välisilme ning algupärased hooneosad, detailid ja ehituskonstruktsioonid. Ehitismälestisena muinsuskaitse alune hoone on eraomanduses korterelamu.
Elva raudteejaama abihoone, 1900-1903.a.
Pargi 2a
Raudteearhitektuurile iseloomulik hoone jaamahoonete kompleksis, mille tunnusteks on hoone algupärane välisilme ja algupärased ehituskonstruktsioonid.
Jätkame teekonda ületades raudtee ning liikudes mööda alleed Vaiksele tänavale.
Ristmikul hakkab silma veetorn, mis ehitati Elva vaksali veesüsteemi tarvis 1955. aastal ning oli raudtee veevärgi osa 1996. aastani. Kui vaksal liideti linna ühisveevärki, kadus veetorni otstarve. Praegu kuulub torn eraomandisse.
Galerii
Verevi motell
Waide motell
Tartumaa Tervisespordikeskus
Teekalda Puhkemaja
Elva Maastikukaitseala: Vapramäe matkarajad
Waksal Ekspress
Ego kohvik
Elva Spordipark
Annikoru discgolfi park
RoomEscape Elva
Elva Seikluspark
Tartumaa Tervisespordikeskus
Elva Maastikukaitseala: Vitipalu matkarajad
Vapramäe Loodusmaja
Peedu kergliiklustee
Arbi järve loodusrada
Väike Väerada
Vellavere matkarajad
Elva vaksalihoone
Peedu-Nuti vesiveski kompleks
Peedu kerikmägi
Elamud Vapramäe tänaval
Peedu kooli-ja kogukonnamaja
Elva lasteaed Õnneseen Peedu maja
Endine Tartumaa Muuseumi hoone
Nii nagu mitmetel teistel kaunitel puithoonetel Elvas ei ole ka sellel majal säilinud originaalkuju. On teada, et selle ehitas perekond Sturm vahetult pärast raudteejaama valmimist. 1930.aastatel asus siin Elva ainuke 1.järgu juuksetööstuse äri, mida pidas A. Puudersell.
Elva Vabatahtlik Tuletõrjeseltsi maja
End. Metsamajandi kontor
Elva Muusikakool
Tartu maantee: postitee, keisritee
Verevi järv
Professorite linnaosa
Tähelepanu väärt männid
Sümboolsete puude olemasolu on üsna märkimisväärne Elvas. Olgu selleks siis linna vapile aluse andnud Arbi mänd, Mesikäpa mänd, Kullese männid, mis kõik kaitstavad loodusobjektid. Staadioni vahetus läheduses on põlispuuna kaitstav Peetri mänd. Peale selle on siia istutatud puud veel Richard Antonile, Erika Salumäele ja Rudolf Tammele.
Elva vennaskalmistu
Hugo Raudsepa mälestusmärk
Kuidas on Raudsepaga seotud Pudrumäe kuningas ja Milli Mallikas?
Suvituslinna puitelamud
Johannes Voldemar Veski end. elamu
Eduard Oja end. elamu
Elva Kultuuriskeskus
Elva vallavalitsuse hoone
1938. aastal otsustas president Konstantin Päts lihtsustada Eesti haldusjaotust ja kaotada alevid, nimetades need linnadeks. Otsus sobitus hästi ka riigi 20. juubeli tähistamisega. Ühtekokku muudeti sel aastal linnaks 14 asulat. Teiste hulgas sai linna õigused ka Elva, tähistavaks daatumiks 1.mai 1938.