Käpa-Müürsepa talukompleks
19. sajandi lõpu Lõuna-Eestile iseloomulik aidahoone koos rehielamuga.
Ümarpalkidest ristnurgaga aidahoone, mille täiskelpkatus on kaetud laastudega. Kaheruumilise aida ulu alla jäävad aidakambrid, millel kalasabalaudisega uksed. Ulualune on pealt kaarja sillusega.
Vastavalt ukse kohal olevale dateeringule on aidahoone ehitatud 1898. aastal. (M. Ernesaks, 1982)
19. sajandi lõpu Lõuna-Eestile iseloomulik rehielamu koos aidahoonega.
Tahutud palkidest ristnurgaga rehielamu, mille laastudega kaetud täiskelpkatuses on 2 väljaehitist. Hoone keskosas on dekoratiivne kaarjalt raiutud sillusega ulualune. Rehielamu on orienteeritud esifassaadiga vastu külateed loode-kagusuunaliselt. Kambrite aknad on lõunasse, rehealuse uks edelasse. Rehielamu juurde kuuluv hoov koos aidahoonega paikneb rehielamust idasuunas.
Ehitatud tõenäoliselt 1890. aastatel. (M. Ernesaks, 1982)
Galerii
Verevi motell
Waide motell
Tartumaa Tervisespordikeskus
Teekalda Puhkemaja
Elva Maastikukaitseala: Vapramäe matkarajad
Waksal Ekspress
Ego kohvik
Elva Spordipark
Annikoru discgolfi park
RoomEscape Elva
Elva Seikluspark
Tartumaa Tervisespordikeskus
Elva Maastikukaitseala: Vitipalu matkarajad
Vapramäe Loodusmaja
Peedu kergliiklustee
Arbi järve loodusrada
Väike Väerada
Vellavere matkarajad
Elva vaksalihoone
Peedu-Nuti vesiveski kompleks
Peedu kerikmägi
Elamud Vapramäe tänaval
Peedu kooli-ja kogukonnamaja
Elva lasteaed Õnneseen Peedu maja
Endine Tartumaa Muuseumi hoone
Nii nagu mitmetel teistel kaunitel puithoonetel Elvas ei ole ka sellel majal säilinud originaalkuju. On teada, et selle ehitas perekond Sturm vahetult pärast raudteejaama valmimist. 1930.aastatel asus siin Elva ainuke 1.järgu juuksetööstuse äri, mida pidas A. Puudersell.
Elva Vabatahtlik Tuletõrjeseltsi maja
End. Metsamajandi kontor
Elva Muusikakool
Tartu maantee: postitee, keisritee
Verevi järv
Professorite linnaosa
Tähelepanu väärt männid
Sümboolsete puude olemasolu on üsna märkimisväärne Elvas. Olgu selleks siis linna vapile aluse andnud Arbi mänd, Mesikäpa mänd, Kullese männid, mis kõik kaitstavad loodusobjektid. Staadioni vahetus läheduses on põlispuuna kaitstav Peetri mänd. Peale selle on siia istutatud puud veel Richard Antonile, Erika Salumäele ja Rudolf Tammele.
Elva vennaskalmistu
Hugo Raudsepa mälestusmärk
Kuidas on Raudsepaga seotud Pudrumäe kuningas ja Milli Mallikas?
Suvituslinna puitelamud
Johannes Voldemar Veski end. elamu
Eduard Oja end. elamu
Elva Kultuuriskeskus
Elva vallavalitsuse hoone
1938. aastal otsustas president Konstantin Päts lihtsustada Eesti haldusjaotust ja kaotada alevid, nimetades need linnadeks. Otsus sobitus hästi ka riigi 20. juubeli tähistamisega. Ühtekokku muudeti sel aastal linnaks 14 asulat. Teiste hulgas sai linna õigused ka Elva, tähistavaks daatumiks 1.mai 1938.