Leopold Ottomar Hanseni endine majakoht
Oma haridusteed alustas ta Uderna ministeeriumikoolis. Vahepeal täiendas end F.Moritzi klaverivabrikus Tartus. Lavategevust alustas Hansen 1899.aastal Vanemuises näitetrupi koorilauljana. Näitlejakarjäär sai alguse aga Imantas, misjärel mängis ta vaheaegadega Vanemuises ning jõudis ka Eesti Draamateatrisse. Teda on peetud Eesti teatri üheks parimaks karakternäitlejaks, olles mänginud enam kui 300 rollis. Näitlejatöö eest on teda pärjatud erinevate autasudega. Peale selle on ta kirjutanud luuletusi, jutustusi ja näidendeid. Temalt on ilmunud mälestusraamatuid, milles “Karjapoiss on kuningas: mälestuspilte elust ja inimestest” (1963) on kirjeldatud ka Elva ja Uderna elu-olu.
Umbes 70 aastat Elvas elanud Hansen on jätnud siia oma jälje. Tegutsenud on ta näitejuhina ning igal muul moel püüdnud Elva inimestele teatrit südamelähedaseks muuta. Näitleja andis palju linnaruumi, olles üks esimesi, kes rajas Arbi järve äärde kodu, mis hävis sõjas. Tema algatusel on rajatud paljud Elva haljasalad ja alleed, sh pärnaallee Kesk tänavast Arbi järve äärde. Tema idee kohaselt paisutati Pulga ojale praegune Elva paisjärv. 1930-ndate aastate algul oli ta valitud mitmel korral Elva alevivolikokku. Ühtlasi valiti ta Elva esimeseks aukodanikuks.
Oma teise maja ehitas Hansen Vaiksele tänavale. Siinset maja ta päris valmis ei saanudki. Just kaminasaal, kus tema vaimusilmas pidi tulevikus kultuuriõhtud toimuma, jäi pooleli. See ehitati valmis tema 90.sünniaastapäevaks, mille avamisel paigaldati majale ka mälestustahvel. Hanseni tütar pärandas testamendiga suure osa oma varast Tartumaa Muuseumile ja Elva kirikule. Hansen ise suri 1964.aastal ning on maetud Elva kalmistule. Tema haua tunneb ära kalmuaia järgi, mille näitleja ise projekteeris.
Fakt: Väidetavalt oli Hansen Hugo Raudsepa näidendi “Roosad prillid” peategelase, “Villa Pungerla” omaniku ja endise näitleja Siim Pungerja, prototüüp. Legendaarsed on teatrikülastajate mälestused omaaegsetest “Tabamata ime” etendustest, kus ühes stseenis toodi alati kohale tudisev Leopold Hansen, et ta saaks pidulauas kahvliga vastu klaasi lüües lausuda: “Andke mulle see äädikapudel!”
2016.aastal müüdi hoone eraomandisse ja on tänaseks lammutatud.
Galerii
Verevi motell
Waide motell
Tartumaa Tervisespordikeskus
Teekalda Puhkemaja
Elva Maastikukaitseala: Vapramäe matkarajad
Waksal Ekspress
Ego kohvik
Elva Spordipark
Annikoru discgolfi park
RoomEscape Elva
Elva Seikluspark
Tartumaa Tervisespordikeskus
Elva Maastikukaitseala: Vitipalu matkarajad
Vapramäe Loodusmaja
Peedu kergliiklustee
Arbi järve loodusrada
Väike Väerada
Vellavere matkarajad
Elva vaksalihoone
Peedu-Nuti vesiveski kompleks
Peedu kerikmägi
Elamud Vapramäe tänaval
Peedu kooli-ja kogukonnamaja
Elva lasteaed Õnneseen Peedu maja
Endine Tartumaa Muuseumi hoone
Nii nagu mitmetel teistel kaunitel puithoonetel Elvas ei ole ka sellel majal säilinud originaalkuju. On teada, et selle ehitas perekond Sturm vahetult pärast raudteejaama valmimist. 1930.aastatel asus siin Elva ainuke 1.järgu juuksetööstuse äri, mida pidas A. Puudersell.
Elva Vabatahtlik Tuletõrjeseltsi maja
End. Metsamajandi kontor
Elva Muusikakool
Tartu maantee: postitee, keisritee
Verevi järv
Professorite linnaosa
Tähelepanu väärt männid
Sümboolsete puude olemasolu on üsna märkimisväärne Elvas. Olgu selleks siis linna vapile aluse andnud Arbi mänd, Mesikäpa mänd, Kullese männid, mis kõik kaitstavad loodusobjektid. Staadioni vahetus läheduses on põlispuuna kaitstav Peetri mänd. Peale selle on siia istutatud puud veel Richard Antonile, Erika Salumäele ja Rudolf Tammele.
Elva vennaskalmistu
Hugo Raudsepa mälestusmärk
Kuidas on Raudsepaga seotud Pudrumäe kuningas ja Milli Mallikas?
Suvituslinna puitelamud
Johannes Voldemar Veski end. elamu
Eduard Oja end. elamu
Elva Kultuuriskeskus
Elva vallavalitsuse hoone
1938. aastal otsustas president Konstantin Päts lihtsustada Eesti haldusjaotust ja kaotada alevid, nimetades need linnadeks. Otsus sobitus hästi ka riigi 20. juubeli tähistamisega. Ühtekokku muudeti sel aastal linnaks 14 asulat. Teiste hulgas sai linna õigused ka Elva, tähistavaks daatumiks 1.mai 1938.