Professorite linnaosa
Tulenes see tõsiasjast, et mitmed Tartu Ülikooli toonased professorid ehitasid siia oma uhked suvilad puhkamiseks ning rentimiseks. Kahjuks ei ole villasid palju järele jäänud.
Säilinud on endise professor Vjatšeslav Afanasjevi suvila (Järve 1). Tegemist on kahe korruselise murdkelpkatusega hoonega. Kujunduses on tunda juugendi ja heimatstiili mõju. Välisilme loovad punasest kivist katusepinnad, erineva kuju ja jaotusega aknad, seinte vahvärksõrestik ja krohvipinnad ning kõrged korstnad. Hoonel on sale vaatetorn. Järvepoolne rõdu ehitati pärast Teist maailmasõda kinni. Algne sisekujundus, mille väärtuslikumaks osaks olid kohalike motiividega laemaalingud (autoriks V. Aleksejev), on hävinud.
Afanasjev (1859 – 1942) oli aastatel 1894-1918 Tartu Ülikooli üldpatoloogia ja patoloogilise anatoomia kateedris juhataja ja professor. Aastatel 1908 – 1918 elas ta pidevalt Elvas. Tema poolt ehitatud suvilast sai Elva üks kauneimaid XX sajandi algusaastate ehitisi. Praegu on hoone ehitismälestisena muinsuskaitse all ning 2014.aastast tegutseb seal Elva Järve lasteaed.
Teine Tartu Ülikooli professor, kel suvila samas linnaosas, oli Vissarion Aleksejev (1866 – 1943). 1895 – 1940 oli ta seotud Tartu Ülikooliga, kus ta töötas nii korralise kui erakorralise professorina puhta matemaatika alal. 1917 – 1918 oli ta ülikooli rektoriks. Tema rektoraadi ajal ehitati ülikoolile mitmeid uusi ja olulisi hooneid. Elvas elas ta aastatel 1910 – 1939 (vaheaegadega). Pansion Aleksejeff asus 1935.aastal Vene tänavas (Praegu H.Raudsepa tn). Aleksejevi poeg Viktor elas kogu oma põhilise elu Elvas ning oli ametilt kunstnik. Näiteks on tema kogus 500 Elva ainelist maali.
Elvalastele jäi Viktor Aleksejev silma seeläbi, et suviti liikus kunstnik linnas ringi prominentsete kaunite daamidega, seal hulgas tollase Miss Estonia Nadješda Peedi-Hoffmanniga.
Linnaosale tõid lisa veel Ivan Zahharjevitš Šurupov (1870 – 1918), kes Väike-Konguta mõisnikult Otto von Unger-Sternbergilt ostis tervelt neli krunti Palumõisa karjamõisa aladelt. On teada, et Šurupovile anti luba hakata suvilat ehitama 1915.aastal ning tööde tegijaks oli Johan Sarv. Suvila arhitektiks Arved Eichhorn. Tehtud tööde kirjelduse põhjal oli hoone suursugune: kahekorruseline, vahvärk konstruktsiooniga, kaks katusekambrit, ümarveranda, millele paigaldati 7 akent ja 61 akent mujale. Hoone ise originaalkujul säilinud ei ole, ümberehitatuna on sellest saanud tänaseks Verevi motell (H.Raudseppa tn 2).
Elvalalane Salme Kasema (s. 1989)teadis rääkida, et tema ema olla müünud Šurupovile põllumajandussaaduste ülejääke. Talvel, kui professoreis siin linnaosas ei olnud, oli siiski Ivan selleks kõige sagedasemaks külaliseks, kes siin oma villat hooldamas käis. Peale Šurupovi lahkumist elas villas kaua aega tema lesk ja üüris soovijatele tube välja.
Mis valdkonnas Šhurupov tegutses?
Linnaosa tuntumaks professoriks peetakse Ivan Kondakovi (1857 – 1931). Sündinud Jakuutias saanus ta Tartusse 1895.aastal farmaatsiaprofessoriks, töötades siin üle kahekümne aasta. Teaduse ajalukku on ta läinud sünteetilise kautšuki saamise viisi leiutajana. Elvas elas ta vaheaegadega aastatel 1911 – 1918. 1921.aastal aga sai temast alaline elanik. Tema krundil asus mitu hoonet – peamaja, milles elas ise, kaks teenijate maja ning eeldatavalt laborimaja. Suri ta 1931.aastal Elvas, olles maetud Elva kalmistule.
Kondakovi surma järel oli tükk segadust tema varade pärimise osas. Kuna otseseid pärijaid polnud ja kirjalikku testamenti samuti, loodeti, et ligi 3 miljoniline varandus langeb riigile ja hiljem Elva alevile. Mitu kuud hiljem päris suusõnalise testamendi alusel varad Kondakovi kasutütar Sophie, kes elas Šveitsis.
Suviti
üüris Kondakov enamuse oma majast välja, jättes endale vaid oma elamiseks
vajalikud ruumid.
Tekst: Elva Teejuht, 2015
Galerii
Verevi motell
Waide motell
Tartumaa Tervisespordikeskus
Teekalda Puhkemaja
Elva Maastikukaitseala: Vapramäe matkarajad
Waksal Ekspress
Ego kohvik
Elva Spordipark
Annikoru discgolfi park
RoomEscape Elva
Elva Seikluspark
Tartumaa Tervisespordikeskus
Elva Maastikukaitseala: Vitipalu matkarajad
Vapramäe Loodusmaja
Peedu kergliiklustee
Arbi järve loodusrada
Väike Väerada
Vellavere matkarajad
Elva vaksalihoone
Peedu-Nuti vesiveski kompleks
Peedu kerikmägi
Elamud Vapramäe tänaval
Peedu kooli-ja kogukonnamaja
Elva lasteaed Õnneseen Peedu maja
Endine Tartumaa Muuseumi hoone
Nii nagu mitmetel teistel kaunitel puithoonetel Elvas ei ole ka sellel majal säilinud originaalkuju. On teada, et selle ehitas perekond Sturm vahetult pärast raudteejaama valmimist. 1930.aastatel asus siin Elva ainuke 1.järgu juuksetööstuse äri, mida pidas A. Puudersell.
Elva Vabatahtlik Tuletõrjeseltsi maja
End. Metsamajandi kontor
Elva Muusikakool
Tartu maantee: postitee, keisritee
Verevi järv
Professorite linnaosa
Tähelepanu väärt männid
Sümboolsete puude olemasolu on üsna märkimisväärne Elvas. Olgu selleks siis linna vapile aluse andnud Arbi mänd, Mesikäpa mänd, Kullese männid, mis kõik kaitstavad loodusobjektid. Staadioni vahetus läheduses on põlispuuna kaitstav Peetri mänd. Peale selle on siia istutatud puud veel Richard Antonile, Erika Salumäele ja Rudolf Tammele.
Elva vennaskalmistu
Hugo Raudsepa mälestusmärk
Kuidas on Raudsepaga seotud Pudrumäe kuningas ja Milli Mallikas?
Suvituslinna puitelamud
Johannes Voldemar Veski end. elamu
Eduard Oja end. elamu
Elva Kultuuriskeskus
Elva vallavalitsuse hoone
1938. aastal otsustas president Konstantin Päts lihtsustada Eesti haldusjaotust ja kaotada alevid, nimetades need linnadeks. Otsus sobitus hästi ka riigi 20. juubeli tähistamisega. Ühtekokku muudeti sel aastal linnaks 14 asulat. Teiste hulgas sai linna õigused ka Elva, tähistavaks daatumiks 1.mai 1938.